Kuidas sa üldse tead, kuhu suunas liikuma hakata, kui sa ei tea, kus sa praegu täpselt oled? Oled sa proovinud matkates kaarti kasutada hetkel kui sul oma asukohast aimugi pole? Teekond sihtpunkti saab olema pikk ja käänuline, püüdes mõista, milline rada on õige. Tööalaste valikute kaalumisega on samamoodi – kui sul oma hetkeseisust ülevaadet pole, siis võib suuna korrigeerimine võtta päris kaua. 

Igasugune muutus, nii ka tööalane, eeldab teadlikkust. Ja teadlik muutus algab justnimelt hetkeseisu kaardistamisest – andmete kogumisest selle kohta, kes sa oled, miks sa tööd teed, kuidas sa töötad, mis sulle töös oluline on ja muidugi ka sellest, mida sa oskad ja kuidas areneda tahad. Kui sa juba seda blogipostitust loed, siis ilmselt oled jõudnud või jõudmas elus punkti, kus pelgalt palk, töö, mida oskad, ja toredad kolleegid sind enam lõpuni ei motiveeri. Sinu sees kasvab ehk tunne, et tahad ennast kuidagi teisiti teostada, tahad leida oma missiooni, parandada maailma omal moel. Soovid ärgata igasse päeva elevuse ja uudishimuga. Tahad tunda, et su elu on tasakaalus. Kui see elevus eesseisvast päevast (muuhulgas ka tööle mõeldes) ei ole osa sinu igast hommikust, siis kas tahaksid, et oleks? Kui tahad, siis kas tead, mis sind sinna aidata saab? 


Töö täidab meie elus ⅓ tööpäevast. Sama palju kui uni.


Ja kui töö sind misiganes põhjusel ei kanna, siis ei riku see ju vaid seda ⅓. Kui oled tööstressi kogenud või läbi põlenud, siis tead väga hästi, millest ma räägin. Lõpuks võtavad töömõtted või sellega kaasnevad tunded üle ka kõik muud eluosad – suhetest ajani iseendaga. Sestap tasubki eneseanalüüsiga minna veidi rohkem süvitsi, et kavandatav muutus lähtuks sinu olemusest, mitte vaid välistest nähtavatest teguritest. Kui lähed süvitsi, siis küsid endalt õigeid küsimusi ja hakkad tänu neile küsimustele märkama ka enda jaoks õigeid vastuseid. 

Sügisel sattus mu lauale üks projekt. Kaks ettevõtet olid liitunud ning kui ma 8 kuud hiljem nende teemasse süüvima hakkasin, oli olukord inimestevaheliste suhete mõttes küll veidi rahunenud, kuid segadust oli jätkuvalt palju ning see rahunemine oli tulnud väga paljude inimeste lahkumise tagajärjel. Tegin portsu intervjuusid, analüüsisin, coachisin juhte, viisin läbi Maailmakohviku-stiilis mõttetalguid, et inimesed ühe laua taha tuua ja aidata kaasa joondumisele. Miks ma seda räägin? Kui ma oma ettevõtte asutasin, siis ei osanud ma uneski näha, et päriselt on võimalikud projektid, kus ma saan teha kõike seda, mida armastan, rakendada neid oskusi, mis mulle kõige rohkem rõõmu toovad. Ehk et me tegelikult ei tea ette, millises kombinatsioonis on võimalik meie oskused maailma parandamiseks tööle panna. Kui me  aga teame, mis komponendid üldse selles kombinatsioonis on, siis märkame neid võimalusi palju avatumate silmadega. Retriitidel, muide, käime muuhulgas ka selle raja läbi ning unistame ja kombineerime. 

Õpituba, milles saad neljapäeval osaleda, keskendub aga justnimelt andmekogumise tööriistadele. Vaatad endale kiirelt otsa – mis rolli töö su elus mängib, kui palju tunnetad tööalast vabadust, mis sulle töö tegemise juures oluline on, millised uskumused ja kuidas võivad sind mõjutada. Saad seega väikese tööriistakasti, millega hakata oma hetkeseisu kaardistama ja ennast töö kontekstis analüüsima, et järgmised sammud oleksid teadlikumad ja läbimõeldumad. Et saaksid teed sihi suunas ise valida, mitte ei laseks end välistel tingimustel aina kõrvale suunata. Ja, kui sind kompassi seadistamise retriidid huvitavad, siis saad selle kohta ka küsimused ära küsida.

Uuri lähemalt ja registreeru õpituppa allpool oleval nupul klõpsates

Tags:

Comments are closed