Kuidas sina tagasisidele reageerid? Kui sinu sees kerkib tänulikkus, millest peegeldub arusaam saadud tagasiside väärtuse kohta ning tahe tegutseda ja midagi muuta, siis, palju õnne, oled valmis igasugusele tagasisidele tuginedes kasvama. Ja, tõele au andes, sa juba teedki seda ning edasine tekst on sulle vaid võimalus rahulolevalt kaasa noogutamiseks. See alljärgnev jutt on sinust, kes sa vastutad oma sõnade ja tegude eest ja mitte pelgalt ei oota, et keegi tagasisidet annab, vaid lähed seda ise küsima. Kui sa veel päris see inimene ei ole, siis on allpool ka lühike juhis, kuidas tagasisidet nii vastu võtma õppida, et enda kasvamisele alus panna.
Sina vastutad oma sõnade, tegude ja otsuste eest
Vestlustes coachi või mõne teise toetajaga vastutad sina kõigi saba ja karvadega selle eest, mida pärast seda vestlust ütled, teed või otsustad. Sa kasutad neid vestlusi omaenda kasvamiseks. Iga vestlusega kasvab sinu eneseteadlikkus.Tegelikult otsidki sa endale just sellise coachi või toetaja, kes sulle väljakutseid esitab, sest sa ei karda näida ebakindel või astuda oma mugavustsoonist välja. Sa ei tea, mida sa ei tea ja sa tead seda. Sa oled uudishimulik selle suhtes, mida sa enda, teiste või maailma kohta veel ei tea.
Sa valmistud kohtumisteks
Sa tuled kohtumisele alati valmistunult ja õigel ajal – nii annad märku sellest, et sina oled see, kes tegutseb ja vastutab. Ka kohtumiste vahel. Sa oled teadlik, kuidas oma aega coachiga või kellega iganes vesteldes kasutad, sest tahad sellest suhtest ja vestlusest saada parimat. Sa märkad oma edasiminekut ja tead, mida tahad järgmiseks ette võtta, et kasvada. Sinu ettevõte või ametikoht saab kasvada vaid siis, kui ise kasvad.
Sa küsid ise tagasisidet, mitte pelgalt ei oota seda
Et coachitav olla ja end seeläbi kasvule, edasiliikumisele ning paranemisele avada oled harjutanud end ise tagasisidet vastu võtma. Küsid näiteks, mida saaksid teha, et olla oma töös efektiivsem. Mõnes organisatsioonis on see kultuur juba sisse juurdunud – kõigi jaoks on uks lahti nii tagasisidet anda kui vastu võtta. Mõnes teises võib usaldusliku õhkkonna loomine veidi aega võtta.
Aastaid tagasi kui olin lahkumas lasteaia hoolekogust, et oma laud veidi tühjemaks saada, ütles lasteaiajuhataja mulle, et ta ei taha, et ma läheks, sest tema olevat selline rumal juht, kes vajab enda ümber tarku inimesi, et paremini juhtida. Coachitavuse detektor teeks siin mitu rõõmsat tiiru peale ja karjuks “roheline”, sest tema puhul ei olnud olemas mitte vaid valmisolek tagasisidet vastu võtta, vaid seda ka ise küsida. Hirm paista tagasisidet või toetust küsides ebakindel või ebakompetentne saadab vaid neid, kes pole kiirelt kasvamiseks valmis. Teiste jaoks ei ole tagasiside küsimine muud kui märk enesekindlusest, kompetentsusest ja julgusest. Ja see tähendab, et küsida võid kõigilt – kolleegidelt, klientidelt, sõpradelt, terapeutidelt, coachidelt, et saada paremini aru, kuidas see, kes arvad end sisemiselt olevat, on kooskõlas sellega, kuidas väljapoole tundud. Nii oma olemuse kui tegevuste mõttes. Meil kõigil on omad pimealad ja pimedat ala saab laiendada läbi teistelt tagasiside küsimise ja saamise.
Hoolimatut tagasisidet saades suudad jääda neutraalseks
Kui sa ei ole tagasisidega nõus või seda ei anta hoolival ja avatud viisil, on keeruline kaitsemüüri mitte üles seada. Kuid sa oled õppinud oma müüre all ja meelt avatuna hoidma, olles uudishimulik kõige suhtes, mis tuleb, misiganes vormis seda ka ei antaks. See pole üldse lihtne, ma tean. Eeldab lihtsalt kõvasti harjutamist.
Just värskelt kogesin seda, et kui ümberringi on inimesed enamasti meeldivad ja oskavad hoolivalt tagasisidet nii anda, et müürid ei kerki, siis ei ole järsku ja ebaviisakat tagasisidet üldse kerge nii vastu võtta, et ise ka kaitsesse ei läheks. Ja seda isegi siis, kui ma ju saan aru, et tehtud valikutega läks veidi nihu, aga mul pole aega neid ka praegu ümber teha, vaid elada ja järgmine kord targem olla.
Lugu oli selline, et läksin tütre jopet lukuvahetuseks internetist leitud õmbleja juurde viima ning jätsin kortermaja poole keerates tänava otsal olnud märgid kiirustades peensusteni läbi lugemata ja tunnetamata. Kuna vabu kohti oli palju, need ei olnud tähistatud auto- või korterinumbritega (jopele järgi minnes selgus, et lume alt olid äärekividel autonumbrid siiski välja sulanud), siis eeldasin, et kuna olen sees vaid 5min, sest ega see lukuvahetuse jutt pikk ei ole, siis käin kähku ära ja kui keegi vahepeal saabub, siis on seal kohti küll, kuhu senikaua parkida.
Ent seal oli üks härra, kes lund lükkas, ning siis mu tähelepanu sellele juhtis. See oli tuttav härra, kusjuures, mistõttu tema tõredus ka eriti valusalt üllatas ja lõikas. Ideaalis vastan oma peas sellisele tagasisidele: “Oiii, kui tõre, mul on raskusi tõredale tagasisidele mitte kaitsepositsioonilt vastata, aga püüan. Minu viga, palun vabandust, olin tähelepanematu, järgmine kord olen tublim.” Reaalses elus oli mu esimene reaktsioon: “No selle võiks siis siltidega tähistada.” Teadvustasin, et läksin kaitsesse ning vastus tuli hoopis teistelt alustelt kui ma tahtnuks. Selle reaktsiooniga astusin muidugi libedale teele. Seal sain juba sõnasabast kinni ja proovisin oma rajale tagasi minna, et käin kiirelt ära, vast on ok. “Ma tavaliselt pargin need korraks-käijad kinni” oli viimane asi, mida trepist üles lipates kuulsin. Kuna ta mulle järgnes, siis lootsin, et ta minuga seda siiski ei tee. Ei teinud. Järgmisel korral olin targem, jätsin auto eemale tänava äärde. Ja treenin seda ideaalset vastust kuivalt edasi. Seda võiks ilmselt toetavas grupis koos treenida, kas pole?
Inimeste usaldus sinu vastu algab sinu usaldusest nende vastu.
Kuidas tagasiside vastuvõtmist treenida?
- Tee kindlaks, et sa päriselt saadud tagasisidest aru saad. Mõistad selle tõsidust ja olulisust. Võibolla on see hoopis juhuslik soovitus? Võibolla on see miski, mis piirab su kasvamist inimesena? Kui sa ei saa aru, mida öeldakse, siis küsi selgitusi või näiteid.
- Ole tänulik selle väärtusliku vaatenurga eest ja näita seda tänulikkust tagasisideandja suunal ka välja. Ole siiras. Sellest sõltub, kas ta sulle veel kunagi tagasisidet annab. Ja kui alguses ongi keeruline, siis, haavatavus on võti. Pean silmas, et ütled: “Oeh, ma teen seda esimest korda ja see tundub kuradi raske, aga ma päriselt tahan muutuda…”.
Võid ka küsida tagasiside andjalt, et kuidas sa võiksid edasi tegutseda, äkki tal on mõni mõte. See ei tähenda, et sa pead kõike seda tegema, mida ta ütleb. Sa oled ikkagi sina ja sul on su arvamus ja sina vastutad, ent tema idee võib anda sulle veel parema idee. Kasuta seda nagu hüppelauda.
Loe ka:
7 küsimust, et teha kindlaks, kas oled tagasiside saamiseks valmis?
