Tööeludisaini koolitused algavad Headflow’s sageli sellega, et osalejad on lahkelt palutud end kahele skaalale sättima – a) kui hästi nad teavad, kus nad täna on, ja b) kui hästi teavad, kuhu nad liikumas on. Skaaladel on protsendid 0-100, nii et võimalusi oma kohta leida jagub. Kui sina praegu samasuguse peatuse teed, kuhu end skaaladel sätid? Kas numbrid tulevad ülemisse või alumisse viiendikku või jäävad kusagile keskele?
Punkt skaaladel liigub ajas kogu aeg nii, kuidas inimese teadlikkus endast ja ümbritsevast muutub. Muidugi ei satu tööelukoolitusele need, kellel mõlemad skaalad 100 lähedale küündivad (üks, enamasti see skaala a, võib seal lähedal olla küll) ja ei satu sinna needki, keda a ja b praegu elus ei huvita. Huvitama näib hakkavat see neid, kes on värskelt läbi teinud mingi suurema muutuse elus.
- Kui vanem jääb lapsega koju ning pole enam igapäevaselt kindlate tööülesannetega hõivatud, hakkavad mõtted liikuma hoopis teistmoodi ja maailmavaadegi võib muutuda.
- Kui töö mingil põhjusel lõpeb ning uus töö ei tule kohe peale, vaid jätab mõttepausi, tekib teinekord küsimus, et aga miks ma seda tööd üldse tegin.
- Kui inimene kohtub teistega, kelle mõttemaailm ja lähenemine elule teda raputavad, hakkab ta ka ise oma elust, tööst ja tegemistest teistmoodi mõtlema.
- Kui tervis annab väga jõuliselt märku ja sel moel enam jätkata ei luba, siis muutub äkki sihtide ja tuleviku üle mõtlemine olulisemaks.
Neid lugusid on veel ja veel. On kergemaid ja on keerulisemaid. Neid ühendab see, et midagi muutub mõtlemises. Öeldakse, et me loome kõike oma elus kaks korda – kõigepealt oma peas ja siis reaalsuses. Kui sa praegu mõtled, et tahad midagi oma elus muuta, siis on esimene samm tehtud, nüüd tuleb tegutseda ka.
Kui märguanne muutuseks on väga kerge, kipub see teinekord jääma märkamata. Võtame kasvõi tervise poolt antud märguanded. Mis hetkel sina neid päriselt märkama ja tõsiselt võtma hakkad? Kas esimesest vesisest ninast või alles siis kui enam voodist tõusta ei jaksa? Või mis hetkel hakkad märkama töös tekkivaid muresid või ebaõnnestumisi? Kui kaua virised tööülesannete, töötingimuste, kolleegi või ülemuse üle enne kui mõõt saab täis ja taipad, et see on märk, et midagi on vaja kuskil oma elus muuta?
Mõnikord me ei oska märke lugeda. Nt kui juba kolmandat korda kandideerid kuhugi tööle, aga ei saa. Või isegi kui saad, siis on töötingimused või kolleegid nii allapoole sinu latti, et paged ise nelja tuule poole juba esimesel kuul. Kui nüüd mitte maha istuda ja mitte mõelda, et millest see räägib, võib juhtuda, et tuleb ka neljas ja viies samasugune lugu sinna ritta. Või võibolla ei tule ja läheb õnneks ning saad mõnusalt edasi purjetada mõistmata, mis õnneks läks. Ka võimalik. Kõik on võimalik. Me oleme ikkagi inimesed. Kasulikke õppetunde laseme me iga päev raisku, sest mõnikord lihtsalt ei jaksa õppida. Elu annab alati „õnneks“ võimaluse korduseksamiks, kui esimene kord ebaõnnestub. Ja pole sugugi nii karm kui koolis, et ainult kaks võimalust on. Homer Simpson ei ole laest võetud tegelane, täitsa elust enesest, lihtsalt reljeefsemalt esitatud (vaata videot). Proovime aina uuesti, et äkki seekord läheb paremini.
Mõnikord ei julge me märke lugeda, sest muutus tundub hirmus. „Las olla, kannatan ära, palk on normaalne, kust ma praegu raskel ajal sellise töö veel leiaks.“ „Ma nägin selle eriala/ameti õppimisega nii palju vaeva, ma ei saa praegu katki jätta.“ („Mida teised arvavad, kui ma praegu alla annan.“) „Pealegi, mida ma siis teeks, mul pole ju ühtegi mõtet.“ Hirm tuleviku ees kammitseb meid mujalgi kui tööalastes ettevõtmistes, kuid töö on meie elus üks parasjagu keskne asi, nii et uisa-päisa me otsuseid reeglina tegema ei kipu. Võibolla sirguvad peres lapsed ja ei taha riskida, et nende eest hoolitsemiseks raha ei jagu. Või on kodulaen kukil. Või tahaks isale/emale tõestada (hoolimata sellest, kui vana sa oled või kas vanem üldse elus on), et saad ise hakkama küll.
Muutust tasub teha nagu elevandisöömist kirjeldatakse – ampsu kaupa. Mäe tippu ronitakse ju ka samm-haaval, vahepeal tuleb laagris aklimatiseerudagi. Suurte muudatustega, mida töövahetus kahtlemata on, on samamoodi. Kui sul pole skaalad särisemas 100 juures, oled mõelnud, et tahad tööelus midagi muuta, ent pole julgenud seda sammu ette võtta, siis võib koolitus, mille Headflow koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega on veebruarikuusse kavandanud, olla sobiv samm oma mõtte teoks tegemise teel. Läheneme rahulikult ja samm-sammult ning vaatame põhilisi asju, mis abiks saavad olla. See teekond sobib nii algajale kui kogenumale eneseavastajale. Mõtestame alustuseks elu ja tööd, siis saate võimaluse oma tänast olukorda ja teed kaardistada, uurida takistavaid ja toetavaid tegureid, õppida kujundama toetavaid harjumusi, harjutada eesmärkide seadmist nii, et need ka teostatud saaks ning isegi CV-le ja kaaskirjale vaatame lõpuks kogutud info valguses üheskoos otsa.
Koolituse lähema info ja registreerumisvõimaluse leiad siit: https://koolitus.khk.ee/koolitused/#/koolitus/6313
Koos on julgem märke lugeda ja tulevikku kavandada.
