Ja ongi sarja viimane postitus käes. Esimeses postituses vaatasin suhtes ja suhte arendamises olulisi mõtteviise, teises neid tööriistu, mis mul inimesena kasvada on aidanud ning käesolevasse sätin ritta need tööriistad, mis meile meie 20aastase kooselu ja 17aastase abielu vältel on tuge pakkunud. Ikka koos kommentaaridega.
- Pere/paariterapeut. Eestlane on tugev ja saab ise hakkama, eriti eesti mees. Ei küsi abi. Aga reaalsus on see, et sageli ei ole meil oma päritoluperest head kooselumudelit ees ning koolis seda ka ju ei õpetatud ja nii me muudkui leiutame ise. Tegelikult ei pea. Pere- ja paariterapeudid selleks ju ometi tööl ongi, et meid paarisuhtes aidata, et näidata meile asju, mida me ise veel ei näe. Nad ei õpeta meile uusi asju, vaid head terapeudid õpetavad nägema asju, mis on otse meie nina ees, aga mida me oma egode varjust ja tulistes vaidlustes ei näe, kuhu me oma kokkupõrgetes vaatama ei lähe.
Minu kaasa pole teraapia ees kunagi risti ette löönud. Olen talle selle eest tänulik. Oleme alguses laste teemadel nõu küsimas käinud juba laste sünnist saati. Terapeut küsis siis alati seda ka, et aga kuidas teil omavahel läheb? Sest paarisuhe on siiski pere alustala. Seda on maruraske mõista kui laps on väike ja äkki kogu tähelepanu võtab. Meilegi pikka aega peretoimetustes toeks olnud Kiira Järv räägib siin toredal väiksel e-kursusel „Naine ja mees – paarist pereks“ (eesti keeles) väga hästi lahti suhte ja pereelu erinevad faasid, uurisime seda aastaid tagasi meiegi.
Minu jaoks on olnud igas mõttes parim asi neist teraapiatest just suhtetsükli mõistmine. Enamik vaidlusi leiavad aset esmaste emotsioonide ja reaktsioonide baasilt ning niikaua kui vähemalt üks osalistest ei lasku sügavamate tunnete ja vastamata vajaduste tasandile, ei muutu midagi. Hea kokkuvõte sellest tsüklist koos näitega videos, mida soovitan lugeda ja kuulata ning rakendada on Rune Moelbaki tehtud „How to Turn a Negative Relationship Around“/”Kuidas pöörata negatiivne suhe ümber” (inglise keeles).
- Üliäge on Harriet Lerneri raamat „Marriage Rules“, kus 106 teemat on ritta seatud, mille üle paarisuhtes arutleda saab. Vaat’ kui hoolikalt me tööle minnes ja meeskonnas kõike kokku lepime, et kuidas toimime ja mis on meie väärtused organisatsioonis jne, aga paarisuhtes arvame, et asjad peaksid töötama ilma kokkulepeteta või et neid kokkuleppeid ei peagi sõnastama, kuigi see on üks keerulisemaid ja pikaajalisemaid suhteid? No ei ole nii. Kuidas suhet üles soojendada, vastastikuse kritiseerimisega tööd teha, enda kuulamisoskust arendada, tagaajamisest loobuda, õiglaselt kakelda, üliäge peatükk „Unusta normaalne seks“, suhtlemine nii oma laste kui kasulastega ja tegelemine oma päritoluperega. No päriselt. Ühe reegli kaupa läbi arutades jagub teemasid 106 päevaks! Me tegime seda eelmisel suvel ja selgus, et ohoo, meil on rohkem ühiseid mõtteid, kui olime arvanud, ja see tõi meid üksteisele samm-sammu haaval lähemale. Seega väga soojalt soovitan!
- Paarikoolitustest on siiani meie jaoks parim investeering endasse ja paarisuhtesse „Teekond soovitud armastuseni“, mida viivad läbi armsad Sille Jõgeva ja Urme Raadik. Järgmised koolitused on juba kirjas. Ka seal algab teekond iseendast, sest me toome endaga kaasa väga palju oma minevikku ning kui seda mitte mõista, siis on keeruline ka ühiseid kokkuleppeid teha. Mineviku valud ja rõõmud mõjutavad seda, kuidas me paarisuhtes reageerime ja käitume.
- Kui suhtes on juba täitsa hästi, siis oma paarisuhte seksuaalsuse äratamiseks tasub väga ära Epp Kärsini romantiline nädalalõpupakett kahele, mida julgelt soovitame. On lõbus ja samas ka silmiavav. Või siis nt Elojuur teeb ka paaridele koolitusi nii, et teisi kedagi ei ole ja saate kahekesi üksteist avastada. Seda viimast pole ise veel proovinud, aga küll jõuame. Temaga on olemas kokkupuude teises võtmes, nii et julgen soovitada sellegipoolest.
- Mäng „Ava ja Avasta“ oli karantiiniajal meil üks hea abiline paljudel õhtutel paarisuhtele keskendumisel ja üksteise tundmaõppimisel. Seda julgen ka igapidi soovitada. Just paaridele mõeldud versiooni. Meie saime selle kingituseks koolituselt „Teekond soovitud armastuseni“, seda on aga saada olnud ka raamatupoodides.
- Ja üks tore soovitus ka lõppu toredalt terapeudilt Imbi Viirokilt – üks paar olla kokku leppinud rütmi, millega nad üksteist üllatavad. Meie tegime seda siis ka. Panime kalendrisse üle nädala kirja, et kelle kord üllatada on ja üldine aeg oli reede õhtu. Teha võis kõike – viia näitusele, õhtust sööma, kinno või teatrisse või lihtsalt jalutama või midaiganes, aga nii, et ütled ainult ette, et milline riietus võiks olla ja mis ajaks valmis peab olema. Noh, meil oli see plaan just teostumas kui karantiin peale tuli ning võimalused kuivasid kokku hommikusteks jalutuskäikudeks ja korra nädalas romantilisteks väljasõitudeks Prismasse toidu järele 😀
Minu peamine sõnum täiesti isiklikust kogemusest lähtudes ning teisi suhteid vaid kõrvalt ja kaugelt nähes, on see, et esmalt tuleb luua ülihea suhe iseendaga, sest mitte keegi ei saa kunagi armastada sind rohkem kui sa ise. See suhe saab alguse mõtlemise korrastamisest ja see omakorda tugineb minu meelest sellele, kui hästi sa ennast tunned ja saad aru, miks sa just nii käitud ja reageerid ning mida selleks ära teha saad, et neid mustreid muuta. Ehk siis on oluline esmalt uskuda, et kõik on võimalik – ka enda muutmine. Sest just enda muutmisest suhte arendamine alguse saabki. Ükski suhe ei arene, vähemalt mitte positiivses suunas, kui kumbki kaaslane ei arene.
Areneda võib ka üksteisest lahku kui ei ole tahtmist suhtesse investeerida. Meiega on ka seda vahepeal juhtunud. Ja isegi seda ei maksa karta. Sest kui ise oled enda jaoks parim ja annad endast parima, siis tegelikult ei ole elus midagi karta. Ent karantiini ajal pargi ümber jalutuskäike tehes tuli ikka jutuks, et ju me siis lihtsalt oleme nii laisad, et pigem panustame ja pingutame olemasoleva suhte hoidmise ja arendamise nimel kui viitsime jamada kõige sellega, mis järgneb siis, kui me hakkame millegi muu nimel pingutama. Pealegi, suhtes saab olla äärmiselt loov ja avatud ning aktsepteerida selliseidki mõtteviise ja tegevusi, mille peale emal ihukarvad püsti tõuseks, ja jääkski, või vanaisa hauas ümber pööraks. See pole kellegi teise asi 😉
Head katsetamist ja kasvamist!
