Aasta 2022 oli minu jaoks nagu kaleidoskoop, kus nägin enda erinevaid osi peeglikillukestes. Kohtusin ääretult paljude erinevate inimestega ning nende kaudu nägin ennast. Nägin nendega kontaktis olles enda seest kerkivaid tundeid ja mõtteid ning seda, kes neis olen ja kes olla tahan.

Naiselikkuse kaotamine

Aasta alguses kaotasin neis kontaktides oma naiseliku poole ning esimesse poolaastasse jagus hetki, kus tundsin end abitult, lootusetultki, hirmunult, tüdinult, kus tahtsin enda tehtud valikutest välja, kuid kohuse- ja vastutustunne ning antud lubadused ei lasknud, kus tundsin, et pean olema keegi teine, et kõigi väljakutsetega hakkama saada. Tundsin, et ma pole piisav. Ma ei tea ega tee piisavalt. Ei töös, suhetes, tegemistes ega hobides. Mind saatis süütunne, mida enda eest kuude kaupa edukalt varjasin. Võitluse keskmes oli tunnete ja mõtete kompott naiseks olemise raskusest selles rollis, mis oli tol hetkel mu laual. Tagasilöögid ja väljakutsed surusid mind justkui välja sellest naiselikust voogamisest, pehmusest ja kaasamisest, mis on minu loomuses. Minus tekkis tunne, et ma peaksin olema jõulisem, otsustavam, resoluutsem, sest pehmus ja avatus ei mänginud osades tolle hetke töisemates suhetes lihtsalt üldse välja.

Naiseks tagasi kasvamine

Kevad tõi valguse coach Reelika ja Brene Browni raamatu “Julgege juhtida” näol. Tänu sellele protsessile leidsin tasapisi ennast ning asusin astuma samme enda naiseliku ja pehme juhina aktsepteerimise suunal. Muudes suhetes jäin aga endiselt endale kadunuks kuni teine poolaasta minu ellu päikesekiire tõi ja naiselikkuse minus tasahilju veel julgemalt ja laiemalt üles äratas. Aitas minu voolavuse defineerida ümber tugevuseks. Sain aru naiseks olemise väest. Pärast seda hakkas minu ümber voogama inimesi, kes aina rohkem ja rohkem seda väge mulle peegeldasid. Ma nägin oma ühenduse loomise võimet, loovust, armastuse suurust, pühendumist. Tundsin toetust olla mina ise ja ennast avada. Tundsin, et olen jälle piisav. No vähemalt teatud ulatuses, sest mitmed protsessid, mis esimesel poolaastal teokäigule ja tähelepanuta jäid, ootavad oma järelmeid aastal 2023.

Uus aasta – uued väljakutsed

On päris kindel, et aastal 2023 ei õnnestu meist kellelgi tegeleda ainult 2022. aastast kaasavõetud ja valitud väljakutsetega, midagi uut lisandub igaljuhul. Küsimus on, et kas oleme valmistunud ja enesekindlad teadmaks, kuidas just endast lähtuvalt neid väljakutseid lahendada. Et nende väljakutsete keskel ennast mitte silmist lasta, vaid kasutada end ankruna, mis valikuid teha ja otsuseid langetada aitab. Aasta 2022, täis segadus ja peeglikillukesi, on jõudnud lõpule, ning sellest segadusest on sündinud minu jaoks muuhulgas kolm eriti olulist märksõna, mille toel end uuel aastal paremini hoida, ükskõik, mida see aasta ka ei tooks. Need on ühendus iseendaga, järjepidevus ja koostöö. Ja muidugi enda avamine. Selliseid postitusi on sel aastal olnud vähe, sest olen suure osa aastast olnud endast eemal ja suletud ning siis arglik, et end avada, sest mine tea, mis juhtub.

Soovin teile uueks aastaks imelist ühendust endaga, toetavaid inimesi ümber ning julgust teha endast lähtuvaid valikuid!

Categories:

Tags:

No responses yet

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.