Aasta on möödas sellest, kui see uutmoodi maailm meid esimest korda tervitas. Töö mõttes on see osadele tähendanud tööst ilma jäämist, osadele taandumist kodukontorisse ekraanide taha, osadel on muutus aga pealtnäha olnud vaid minimaalne. Mis kindel, mingi nihe on toimunud kõigi jaoks. Ja seda nii tööandja kui töövõtja vaates. Peamised tööalased väärtused said kindlasti emotsionaalset tähelepanu juba aasta eest. Praegu on hea aeg üks peatus teha ja oma kompass jälle ära seadistada. 

Endast ja oma vajadustest ja unistustest teadlikumaks saamine on alati kasulik, aitab see ju enda sihte paremini sättida ja õnnelikum olla. Oma tänasele tööelule ja väärtustele otsa vaatamine toetavad nii tänase töö kujundamist, kui tulevase töö valimist. Ehk et valikud on palju lihtsamad, kui sa tead, millistel alustel sa neid valikuid teed. Mina pooldan andmetele tuginevaid otsuseid, sest mulje või tunnetus sageli petab. Olete te kunagi kasutanud telefonis mõnd äppi, mis teie telefonikasutust äppide kaupa mõõdab? Kes on, see teab, et see tulemus ei ole kunagi nii muretu ja meeldiv kui see meile, ennast ju nii ratsionaalselt kõrvalt vaadates, tundub. Seekord ei ole fookus aga mitte niivõrd aja- kuivõrd energiakasutuse mõõtmisel, sestap on märkmeid vaja teha pisut teisiti ja Toggl või Toodledo siin liiga palju abiks ei ole.

Aga võtame algusest. Eeskujuliku uuringu läbiviimiseks on vaja paika panna eesmärk, uurimisküsimused, valim, andmekogumise ja analüüsimise metoodika. Aga tead, teeme mõned sammud koos ära, siis saad sina ainult andmekogumisele ja analüüsimisele ning järelduste tegemisele keskenduda. 

Eesmärk: saada aru, mis sulle töös energiat annab ja mis võtab, analüüsida sellele tuginedes oma tööalaseid väärtusi selleks, et edaspidised tööalased valikud oleksid lihtsamad.

Küsimused:

  1. Millised tegevused energiat võtavad ja annavad? Milline on neid tegevusi ümbritsev kontekst – keskkond, inimesed? Milliste tegevuste puhul (võid siin ka tööalasest keskkonnast välja vaadata) kaotad ajataju ja naudid sajaga?
  2. Millised mustrid välja paistavad ning milliseid väärtusi need mustrid potentsiaalselt väljendavad?

Valim: maailma kõige esinduslikum valim ehk sina ise oma tööalases kontekstis

Andmekogumise viis: vaatlused ja vaatlustulemuste ülesmärkimine vaatluspäevikusse. Mida detailisemalt, seda parem ja vähemalt ühe nädala jooksul. Märgid üles tegevuse, mida teed ja kõik kaasuvad mõtted-tunded ja ka nende muutumise. Nt kliendile vastuskirja kirjutama asudes tunned end ärevalt ja ei taha seda üldse teha, kuid kirjutamine toob selgust ka endale ja kirja saadad ära rahulikuna. Või, vastupidi, püsib ärevus lõpuni ja üldse on see klientide kirjadele vastamine õudne, sest sõnaseadmine ei tule hästi ja sa ei tunne end selles koduselt ning veel pärast on ka tükk aega natuke vastik ja tahaks hoopis ühe kohvi võtta ja kolleegiga või koeraga (kodukontori võlud) vestelda. Kui nädala jooksul tuleb samasugust ülesannet täita mitu korda, siis pane see ka mitu korda kirja, et näha, kas see muster kordub või muutub ning mis sel juhul on ümbritsevad tingimused – kus sa seda teed, kas teed üksi või kellegagi koos, kas see on rutiin või erakordne jne.

Andmeanalüüs: sorteeri energiat võtvad ja andvad tegevused, keskkonnad, inimesed ja otsi korduvaid mustreid.

Oma energia- ja rõõmutaseme jälgimine ja sealt mustrite tuvastamine aitavad sul endale kätte näidata, millised tegevused, milline ümbritsev keskkond ja milline seltskond sinus hea tunde tekitavad ning mida sa sestap suure tõenäosusega ka töös väärtustad. Kas energiat annab teistega koos asjade arutlemine või hoopis isekeskis asjade analüüsimine ja mõtestamine? Täitsa võõraste inimestega suhtlemine või täiesti uue arvutiprogrammi selgeks õppimine? Millegi täiesti uue väljatöötamine või mõnusas sissetöötatud rutiinis oma asja hästi tegemine?

Enese jälgimine aitab vältida ka väljastpoolt pealesurutud väärtuste lõksu. Olgu need siis ühiskonnast, perekonnast või kasvõi tööandja väärtuste sõnastusest tulenevad. Kui jälgid iseennast, saad teada, mida sina väärtustad. Kui mõtled, kuidas peaks, sest nii ütles ema või ülemus või räägiti ajakirjas, siis sirutud potentsiaalselt valede väärtuste suunas. Tulemuseks on see, et ühel hetkel jõuadki selleni ja oled ikkagi rahulolematu, sest selgub, et need polnudki sinu väärtused ja sinu sihid. Endale valetada ei ole mõtet.

See tundub pealtnäha lihtne harjutus, kuid tegelikult on enese püsivalt teadlikul tasandil hoidmine ja märkamine keeruline ja parasjagu kurnav. Meie päevades on palju automatiseeritut, mis võib isegi tähelepanu koondades märkamata jääda. Sestap ei maksa kurvastada ega enda peale pahaseks saada, kui see märkamine kohe alguses välja ei tule ning päeva lõpus on märkmeid kirjas täpselt üks, sest muu päev lendas ju nii kiirelt käest. Proovi järgmisel päeval uuesti. Mida teha ei maksa, on üldsõnaliselt mõtiskleda, et mulle meeldivad inimesed ja mulle meeldib kirjutada jne. See on kõik tore teadmine, aga see ei anna sulle tegelikult infot päris mustrite kohta, vaid pelgalt markeerib seda, mida oled endale oma peas siiani öelnud. Kas see tõele vastab, vajab kontrollimist detailsemate andmetega.

Ja teine põnev sisekõne, mida end endaga pidamas võid avastada, on see, et see märkamine ja märkimine tundub röövivat suure hulga sinu tööpäevast, kui saaksid ometi samal ajal hoopis mõne tööülesande ära teha. Siin aitab sind see, kui mõtled läbi, milleks sa seda teed. Mida selgemalt oma eesmärgi endale sead, seda lihtsam on ajavalvuriga vestlust arendada. Saad öelda, et kui lükata see aega, kui on aega, siis on see tõenäoliselt aeg, kui sa midagi ei tee, sest sul on puhkus või oled tööta ja siis ei ole enam suurt midagi andmestikuks kasutada. Nii et oluline on teha otsus. 

Head otsustamist ja märkamist! 

Tags:

No responses yet

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga